Antud artikkel – kompassiparanduse leidmine päikese järgi on mõeldud neile, kes on huvitatud traditsioonilisest meresõidu navigatsioonist. Traditsioonilise meresõidu navigatsiooni all mõtleme kasutada loodust abivahendina.

Selles artiklis teemegi kiire ülevaate, kuidas kompassi paranduse leidmine päikese järgi käib ja ei peatu süvitsi erinevate tähistuste, tähenduste ja valemite selgitamisel

Mida on vaja kompassiparanduse leidmiseks päikese järgi?

  • Kuna arvutame kompassiparanduse päikese järgi siis ilmselgelt on meil vaja päikest. See võib siin eesti oludes mõnikord päris keeruline olla 🙂 Samas pole vahet kus te seilate see arvutuskäik toimib igas maailmanurgas samamoodi;
  • Peilingaatorit – peilingaator on seade, mis käib kompassi külge ja millega saab määrata objektide suunda kompassi järgi;
  • Meretabeleid – antud juhul on meil vaja ainult Nautical Almanac’i. Kindlasti jälgige, et see raamat näitaks just käesoleva aasta taevakehade seisu. Seega, 2020 aastal tuleb kasutada 2020 aasta taevakehade tabeleid;
  • Pliiatsit, paberit ja kalkulaatorit;

Vaatame korra üle mida me arvutama hakkame ja mismoodi me neid tähistame.

UTC/GMT – Lühidalt Greenwich’i aeg;

  • Date – Kuupäev;
  • Position (Latitude ja Longitude) – Asukoha pikkus-ja laiuskraad;
  • Bearing – Peiling taevakehale (meil siis päiksele);
  • GHA (Greenwich Hour Angle) – Greenwich’i tunninurk;
  • LHA (Local Hour Angle) – kohalik tunninurk;
  • Dec. (Declination) – taevakeha kõrgus;

Kuna tabelid mida me kasutame on inglisekeelsed siis soovitame meelde jätta ka inglisekeelsed lühendid. See teeb arusaamise tegelikult palju lihtsamaks.

Selleks, et vigu vältida on olemas kompassiparanduse leidmiseks valmis vormid. Meiegi hakkame kasutama ühte nendest. Käime kõik vajalikud read läbi ja õpime kustkohast saame õiged andmed oma tabelisse.

Jaotame antud ülesande 3 etappi

  1. Lähtendmed
  • Kuupäev;
  • Kellaaega UTC/GMT;
  • Asukoha kordinaadid;
  • Kompassipeiling päiksele;
  1. Taevakeha (meil päike) asukoha määramine ja kohalik tunninurk
  • GHA (Greenwich Hour Angle) – Greenwich’i tunninurk;
  • Dec. (Declination) – taevakeha kõrgus;
  • LHA (Local Hour Angle) – kohalik tunninurk;
  1. Päikese tõelisepeilingu arvutamine meie asukohas
  • ABC meetod;
  • TP arvutamiseks on ka teisi valemeid aga neid võite ise uurida ja endale sobiva leida;

1. etapp – Lähteandmed

Olgu meie lähteandmeteks järgmised andmed

  • Kuupäev – 22.detsember 2020;
  • Kellaaeg UTC/GMT – 10:06:25;
  • Meie asukoht – 59º 26,9´ N; 024 35,7´ E;
  • Kompassi peiling päikesele – 177º;

NB! Need näidud tuleks võtta samal ajal ja võimalikult kiiresti. Nii väheneb võimalus arvutusveale. Kui seisame kohapeal siis ei ole vaja kiirustada.

Täidame ära tabeli esimese osa:

Kompassiparandus 1

Nüüd on lähteandmed olemas ja saame hakata otsima Nautical Almanc tabelitest vajalike väärtusi.

2. etapp – taevakeha (meil päike) asukoha määramine ja kohalik tunninurk

Selleks, et hakata arvutama tõelistpeilingut päikesele peame eelnevalt teadma, kus päike antud ajahetkel asub. Samuti on vaja meil teada meie enda kohalikku tunninurka LHA-d. Päikese asukoha annavad meile väärtused GHA ja Dec.

Selleks kasutame raamatut Nautical Almanac 2020.

  1. Otsime ülesse lehekülje kus on kuupäev (üleval paremas nurgas) 2020 December 20 to Dec.22. Üks leht on jaotatud kolmeks kuupäevaks. Pane tähele, et  meie tabelil ei ole jaotuste juures ära märgitud kuupäeva. Ei ole probleemi, esimene on 20. detsember, teine on 21. detsembes ja kolmas kõige alumine on 22. detsember;

Kompassiparandus 2

  1. Nüüd vaatame tabelit kus üleval kirjas SUN (päike). See omakorda on jaotatud kaheks veeruks GHA ja Dec. Vasakul veerus (Sun) on numbrid 0-23. Need tähistavad kellaaja täistunde. Meie kell oli vaatlemise ajal 10:06:25 Seega võtame rea kus täistund on 10 ja kirjutame tabelisse GHA ja Dec väärtused;

Kompassiparandus 4

  1. Enne kui lähme järgmise tabeli juurde kirjutame Dec. veerust kõige viimase väärtuse d=0,0. Siin peab olema tähelepanelik ja vaatama kuidas Dec. väärtused liiguvad. Nagu tabelist näeme võib d olla kas (+) või (-) Kui järgmise täistunni real (meil 11) on Dec. eelmisest suurem tuleb d liita Dec.’le kui väiksem tuleb d lahutada;Kompassiparandus päikese järgi 1_1
  2. Kuna meie kellaaeg ei olnud täpselt täistund siis peame minutite ja sekunditega oma GHA-d korrigeerima. Nüüd otsime raamatu lõpust tabelid “Increments and Corrections” meie kell oli 10h:06min:25sek. Leiame tabeli kus üleval vasakus nurgas on 6min (6minutit) samast veerust allapoole minnes on sekundid ja meie otsime ülesse 25sek. Sun ( päikese) parandus on 1* 36,3´ Kirjutame selle väärtuse oma tabelisse “Increment” Samast tabelist leiame ka Dec. d=0,0 vaste (tabel v and d corr) 0,0 = 0,0;Kompassiparandus 5
  3. GHA leidmiseks vastavalt meie kellaajale tuleb GHA ja “Increment” omavahel liita;
  4. Nüüd on meil vaja leida LHA (kohalik tunninurk). Selleks kirjutame arvutustabelisse reale Longitude oma asukoha pikkuskraadi, milleks on 024*35,7’E. Pane tähele, et kui laiuskraad on E tuleb see GHA-le liita kui W siis lahutada;
  5. Kui vastus on suurem kui 360* tuleb vastusest lahutada 360* Meil tuli vastuseks 356* 30,3’ seega jääb nii nagu on;

Nüüd on meil 2 etapi osa täidetud ja arvutatud. Sellest tabelist on meil valemisse vaja panna LHA ja Declinatsion.

3. etapp – kompassiparanduse leidmine päikese järgi ja valemi kasutamine. TP (Päikese tõelise peilingu) arvutamine;

Järgmise sammuna hakkame arvutama vastavalt meie asukohale ja ajale TP (tõelist peilingut päiksele) . Selleks on olemas mitu erinevaid valemeid aga meie läheme edasi ühe valemiga.

Kuna mulle endale tundub kõige lihsam kasutada ABC meetodid siis vaatamegi seda. Sellel meetodil on veel see pluss, et kui on olemas vastavad tabelid siis ei ole ka kalkulaatorit vaja.

Kompassiparanduse leidmine päikese järgi ABC meetod

Joonisel on näha valemid A, B ja C-le. Siin tuleb olla tähelepanelik nimetuse määramisel (N, S, W, E)

  • A – Vastupidine laiuskraadi nimetusele välja arvatud kui LHA on vahemikus 90-270. Meil on LHA 356* 25,5′ Meie laiuskraadi nimetus on N ja LHA jääb 90-270 kraadis välja. Seega nimetame A vastavalt S;
  • B – Nimetatakse samaks mis deklinatsioon. Meil deklinatsioon on nimetatud S Seega jääb B vastavalt S;
  • C – Nimetatakse selle järgi kumb on suurem kas A või B. Kuna arvutamisel võib A või ka B vastus olla miinus(-) märgiga siis seda miinust  me ei arvestada, kuna C valem oleneb A ja B nimetustest. C=A+B kui A ja B nimetused on samad. C=A-B kui A ja B nimetused on erinevad. Meil on A ja B nimetused mõlemad S. Seega valem mida kasutame on C=A+B;
  • Asimuudi (Az) – Az nimetatakse vastavalt NE, SE, SW või NW. Az väärtuse esimene nimetus antakse C järgi ja teine nimetus vastavalt sellele kus vahemikus on LHA. W kui LHA on vahemikus 0-180 ja E kui LHA on vahemikus 180-360. Meil on LHA vahemikus 180-360 seega nimetus E;
  • Tõeline peiling päikesele TP – TP valemid olenevad Az nimetustest. Siin võib eksimise vältimiseks teah väikse joonise nagu näidatud all oleval pildidl all paremas nurgas. Meil on nimetused vastavalt S 3,3 E. Seega kasutame teises veerandis olevat valemit TP=180-Az= 180-3,3=176,7;
  • Kompassiparandus – kui kompassipeiling on suurem kui arvutatud tõelinepeiling (TP) siis kompassiparandus on miinus (-) märgiga või W. Kui kompassipeiling on väiksem kui arvutatud tõelinepeiling (TP) siis kompassiparandus on pluss (+) märgiga või E. Meil vastavalt kompassipeiling KP=177 ja TP 176,7. Error=177-176,7=0,3W või -0,3*;

Kompassiparandus päikese järgi 2

Kompassiparanduse arvutamine päikese järgi

Tundub pikk ja keeruline? Tegelikult ei ole see ei pikk ega ka keeruline. Selle arvutamiseks on olemas vastav vorm mille saate alla laadida siit. Kui “asi käpas” siis ei võta see kauem kui 5-6 minutit.

“Harjutamine teeb meistriks.”

Kui Teile tundub, et midagi jäi selgusetuks siis võtke julgelt ühendust ja/või logige sisse ja kommenteerige antud postitust.

Head arvutamist!